Pildil sinivetikas Aphanothece bachmannii 

Kohustuslikud sinivetikad

1. Anabaena sp. [anabääna]
Picture
Picture
Niitjad sinivetikad, kas sirged või spiraalsed. 
Liike saab eristada raku, akineedi ja heterotsüsti kuju ning suuruse alusel. 
Spoorid ehk akineedid on niidist (vegetatiivsetest rakkudest) suuremad. Need on paksuseinalised rakud, ebasobivate tingimuste üleelamiseks (madal temperatuur, veekogu kuivamine jne.). 
Heterotsüstidel on paks rakusein ning selle otstes on polaarnoodulid ehk seesmised paksendid. Heterotsüst ja vegetatiivsed rakud on ühendatud noodulites asetsevate kanalite kaudu. 
Heterotsüstides toimub lämmastiku fikseerimine. Kui lämmastikku on piisavalt, siis heterotüste ei moodustata. 
Paljud liigid on suutelised õhulämmastikku fikseerima.
Selle perekonna liigid on võimelised  neurotoksiini tootma, mis on kariloomadele väga kahjulik. 

2. Chroococcus sp. [Hrookokkus]
Picture
Koloonialised liigid.
Rakud on kerakujulised või ovaalsed. Koloonias on tavaliselt 2 kuni 16, vahetevahel enam rakke. Rakud koloonias ei ole kunagi korrapäraselt ridadena.
Lima on värvitu või kollakas. Rakke ümbritseb tihti kitsas lima, mis järgib raku kuju. 
Rakud on hallid, hallikas-rohelised, rohekas-kollased, oliivrohelised, kollakad, oranžid, punakad või violetsed.
Leidub magevees, tiikides, järvedes ja rabajärvedes. 
Perekonnas on 35 liiki.
Eesti väikejärvedes on leitud sellest perekonnast: Chroococcus limneticus, C. microscopicus, C. minutus, C. turgidus, C. aphanocapsoides, C. dispersus, C. minimus, C. minor ja C. tenuissima.  
3. Gloeocapsa [glöokapsa]
Picture
Kolooniad on mikroskoopilised, hiljem võivad olla makroskoopilised, harva vabalt ujuvad. Koloonia koosneb ebakorrapäraselt paigutunud rakkude gruppidest. Kolooniad ja osakolooniad on ümbritsetud limaga. Rakud on alati kerajad, harva ovaalsed.
Liike on selles perekonnas 32. 
 





Pilt: 
http://www.marietta.edu/~spilatrs/biol202/microid/images/gloeocapsa_oil.jpg
12.05.2011
4. Cyanodictyon [tsüanodiktüon]
Picture
Kolooniad on esialgu enam-vähem sfäärilised, hiljem korrapäratud, võrgutaolised, lamedad või kolmedimensionaalsed. 
Rakud on ümmargused või piklikud. 
Perekonnas on 8 liiki. 
Eesti väikejärvedest on leitud: Cyanodictyon imperfectum, C. planctonicum, C.filiforme, C. reticulatum, C. endophyticum.
5. Gloeotrichia echinulata [glöotrihhia ehhinulaata]
Picture
Picture
Niitjas sinivetikas, kes moodustab kerakujulisi kolooniaid, mille suurus võib olla kuni 2 mm. 
Akineete moodustav sinivetikas, kellel on nii pelaagiline kui ka bentiline eluvorm. 
Liik on võimeline õhulämmastikku siduma. 
Eesti järvedes vaid mõnes paigas, tuntuim Peipsis. Uljaste järvest avastati 2008. a. suvel, põhjustades veeõitsengut, mille tagajärjel oli järvevesi justkui hernesupp. 
6. Woronichinia (Gomphosphaeria) naegeliana [voronihhiinia (gomfosfääria) nägeliaana]
Picture
Koloonia läbimõõt kuni 180 (275?) mikromeetrit. Koloonia võib koosneda alakolooniatest. Kolooniat võib ümbritseda värvitu või kollakas lima. 
Rakud ovaalsed või ellipsoidid, sinakas-rohelised. 
Raku mõõdud: (3?) 5-7 x (1.5) 2.5-3.5 (5) mikromeetrit.
Rakud on limatorudes, aeg-ajalt on näha kolooniast väljutatud rakke. 
Tavaline liik eutroofsetes järvedes ja tiikides, vahetevahel põhjustab veeõitsenguid. Uljaste järves üsna arvukas.  
Woronichinia perekonnas on 11 liiki.  
Eesti väikejärvedest on leitud peale W. naegeliana veel W. elorantae ja W. karelica
7. Limnothrix redekei [limnotrix redekei]
Picture
Niidid üksikult, sirged või veidi kõverdunud. Värvuselt sinakas-rohelised või kollakas-rohelised.
Niidi laius (1) 1.2-2.5 (3.5) mikromeetrit.
Otsarakud ei kitsene või kitsenevad vähesel määral ning on ilma limata.
Rakud tavaliselt 2 kuni 7 korda pikemad kui laiad. Rakkude pikkus (2.5) 6-16 mikromeetrit. 
Rakus kaks suurt või väikest polaarset aerotoopi. Aerotoobid asuvad vahetult kummalgi pool raku vaheseina ning selle järgi on liik hästi eristatav.  
Planktiline mageveeliik, kes elutseb tavaliselt meta- ja/või hüpolimnionis. Sageli leiab teda koos Planktothrix agardhii-ga. Parasvöötmes levinud laialdaselt. 
Limnothrix
perekonnas on 15 liiki.
Eesti väikejärvedes tavaline liik (40 järve). Peale Limnothrix redekei on Eesti väikejärvedest määratud veel: L. brachynema, L. chlorospira, L. lauterbornii, L. planctonica, L. pseudovacuolata, L. rosea ja L: vaculifera.





Pilt:
http://www.cyanodb.cz/db/Limnothrix/Limnotrix.jpg
12.05.2011
8. Microcystis aeruginosa [mikrotsüstis ääruginosa]
Picture
Kolooniad enam-vähem sfäärilised, läätsekujulised või nõrgalt piklikud.
Kolooniad on (40) 600-900 (1000) mikromeetrise läbimõõduga, väga harva kuni 8 mm pikad. Moodustavad aukudega võrgutaolisi klatraate või koosneb alakolooniatest. 
Rakud on väikesed, (3?) 4-6 (9.4) mikromeetrit, mis paiknevad koloonias tihedalt. 
Rakud kujult sfäärilised, harva kergelt piklikud (enne jagunemist), värvuselt sinakas-rohelised. 
Lima värvitu, struktuuritu, vahetevahel raku ümber (mitte väga laialt). 
Leidub mage- ja riimvees. Üsna tavaline planktiline liik, keda leiab eutroofsetest veekogudest (järved, kalatiigid, reservuaarid). Kosmopoliitne.
Harva põhjustab veeõitsenguid. 
Eesti väikejärvedes samuti tavaline liik, leitud näiteks Vagulast, Pangodist ja Ähijärvest.

Pilt:
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://botany.natur.cuni.cz/algo/images/determin/Microcystis_aeruginosa.jpg&imgrefurl=http://botany.natur.cuni.cz/algo/determin.html&usg=__wpxnoQ1wte-hXOfq40CcowD2yMQ=&h=512&w=640&sz=33&hl=et&start=19&zoom=1&itbs=1&tbnid=I2u7TOabl9noZM:&tbnh=110&tbnw=137&prev=/search%3Fq%3Dmicrocystis%2Baeruginosa%26hl%3Det%26biw%3D1659%26bih%3D870%26tbm%3Disch&ei=Ba7LTeuOOIuVOpeK1cYG
12.05.2011

9. Microcystis viridis [mikrotsüstis viiridis]
Picture
Kolooniad enam-vähem ümmargused või kuubikud kokku pakitult. Koloonia koosneb alakolooniatest, mis on selgelt kolmedimensionaalne. 
Koloonia pikkus kuni 3100 mikromeetrit. 
Lima värvitu, kitsas või veidi rakkudest eemal, järgib rakke. 
Rakud ümarad, diameeter (3) 3.5-7 (7.9-8.4?) mikromeetrit. 
Kosmopoliitne, leidub magevees, eutroofsetes järvedes ja tiikides. 
On toksiline, vahetevahel põhjustab veeõitsenguid.
Eesti väikejärvedes tavaline liik (nt. Ülemiste, Harku, Tamula, Vagula jne.).

Pilt:
http://botany.natur.cuni.cz/algo/images/determin/Microcystis%20viridis%20Krajinaa.jpg
12.05.2011

10. Microcystis wesenbergi [mikrotsüstis veesenbergi]
Picture
Noorelt kolooniad ümmargused, hiljem piklikumad, sagarate ja aukudega. Moodustab ka alakolooniaid. 
Lima värvitu, struktuuritu, sile ja tugev. Hästi eristatav teistest Microcystis liikidest paksu ja selgesti eristatava limajoone järgi.
Rakud ümmargused, enne jagunemist piklikud. 
Raku mõõdud: 4-7 (8.5-10?) mikromeetrit. 
Kosmapoliitne, leidub magevees, tavaline liik eutroofsetes järvedes ja tiikides. Harva veeõitsengute dominantliik. 
Eestis tavaline liik (nt. Pühajärv, Harku, Vagula, Ähijärv, Tamula jne.). 
11. Planktothrix agardhi [planktootriks agardhi]
Picture
Niidid enamasti üksikult, kuni 300 mikromeetrit pikad, sirged või veidi kõverdunud, ilma limata ja liikumatud. 
Värvuselt sinakas-rohelised või oliivrohelised. 
Niidid (2.3) 4-6 (9.8) mikromeetrit laiad, otstest ei kitsene. 
Rakud lühemad kui laiad. 
Leidub magevees, järvedes ja tiikides. Põhjustab tihti veeõitsenguid. Parasvöötmes väga laialt levinud. Ka Eestis tavaline liik (nt. Ülemiste, Ähijärv, Viljandi, Vagula, Rõuge Suurjärv, Pühajärv, Pangodi, Lõõdla).